Uue võrguliidese seadistamine (LAN, ISDN, ADSL...)

drakconnect

Sissejuhatus

See tööriist[15] võimaldab seadistada enam-vähem kõike võrgu ja interneti kasutamisega seotut. Eelnevalt oleks siiski hea hankida mõningat vajalikku teavet oma teenusepakkujalt või võrguadministraatorilt.

Valige vastavalt oma riistvarale ja teenusepakkujale ühenduse tüüp, mida soovite luua.

Uus juhtmega ühendus (Ethernet)

  1. Esimeses aknas on näha kõik saadaolevad liidesed. Valige see, mida soovite seadistada.

  2. Nüüd saab valida IP-aadressi automaatse ja käsitsi määramise vahel.

  3. Automaatne IP

    1. Etherneti/IP seadistused: siin tuleb otsustada, kas nimeserverid hangitakse DHCP-serverist või määratakse käsitsi, nagu allpool näha. Viimasel juhul tuleb kirjutada nimeserverite IP-aadressid. Samuti saab siin määrata arvuti masinanime. Kui see määramata jätta, antakse vaikimisi arvutile masinanimi localhost.localdomain. Masinanime võib hankida ka DHCP-serverist, kui märkida kastike Masinanimi omistatakse DHCP-serverist. Sellist võimalust pole kaugeltki kõigil DHCP-serveritel, nii et kui määrata siin, et IP-aadress tuleks hankida koduselt ADSL-ruuterilt, siis on see lihtsalt äärmiselt vähetõenäoline.

    2. Muude valikute nupule klõpsates saab määrata järgmisi asju:

      • Otsingudomeen (pole kasutatav, sest selle annab DHCP-server)

      • DHCP klient

      • DHCP aegumine

      • YP-serverite hankimine DHCP-lt (vaikimisi märgitud): sellega määratakse NIS-server

      • NTPD-serverite hankimine DHCP-lt (kella sünkroonimiseks)

      • DHCP nõutav masinanimi. Kasutage seda ainult siis, kui DHCP-server nõuab, et klient määraks masinanime enne IP-aadressi saamist. Mõned DHCP-serverid sellist võimalust ei paku.

    3. Pärast tehtud muudatuste kinnitamist järgnevad kõigile ühenduste seadistamistele ühised sammud, millest kõneleb peatükk “Seadistamise lõpetamine”

  4. Käsitsi seadistamine

    1. Etherneti/IP seadistused: siin tuleb määrata, milliseid nimeservereid kasutada. Samuti saab siin määrata arvuti masinanime. Kui see määramata jätta, antakse vaikimisi arvutile masinanimi localhost.localdomain.

      Koduvõrgus on IP-aadress tavaliselt umbes kujul 192.168.x.x, võrgumask on 255.255.255.0 ning lüüsi ja nimeserverid saab teada teenusepakkuja koduleheküljelt.

      Muude valikute all saab määrata otsingudomeeni. Tavaliselt võiks selleks olla Teie kodudomeen, s.t. kui Teie arvuti nimi on "superraal" ja täielik domeeninimi "superraal.imemees.net", siis on otsingudomeen "imemees.net". Kui seda spetsiaalselt vaja ei ole, ei pruugi siin midagi määrata. Ka siin võib nentida, et kodune ADSL ei oska tõenäoliselt sellega midagi peale hakata.

    2. Edasistest sammudest kõneleb peatükk “Seadistamise lõpetamine”

Uus satelliidiühendus (DVB)

See osa on seni veel kirjutamata. Kui arvate, et võiksite selle kohta vajaliku abiteksti kirja panna, võtke palun ühendust dokumentatsioonimeeskonnaga. Oleme Teile juba ette tänulikud.

Uus kaablimodemi ühendus

  1. Esimeses aknas on näha kõik saadaolevad liidesed. Valige see, mida soovite seadistada.

  2. Nüüd saab valida IP-aadressi automaatse ja käsitsi määramise vahel.

  3. Seejärel tuleb määrata autentimisviis:

    • Puudub

    • BPALogin (vajalik Telstrale). Sel juhul tuleb anda kasutajanimi ja parool.

  4. Automaatne IP

    1. Kaabel/IP seadistused: siin tuleb otsustada, kas nimeserverid hangitakse DHCP-serverist või määratakse käsitsi, nagu allpool näha. Viimasel juhul tuleb kirjutada nimeserverite IP-aadressid. Samuti saab siin määrata arvuti masinanime. Kui see määramata jätta, antakse vaikimisi arvutile masinanimi localhost.localdomain. Masinanime võib hankida ka DHCP-serverist, kui märkida kastike Masinanimi omistatakse DHCP-serverist. Sellist võimalust pole kaugeltki kõigil DHCP-serveritel, nii et kui määrata siin, et IP-aadress tuleks hankida koduselt ADSL-ruuterilt, siis on see lihtsalt äärmiselt vähetõenäoline.

    2. Muude valikute nupule klõpsates saab määrata järgmisi asju:

      • Otsingudomeen (pole kasutatav, sest selle annab DHCP-server)

      • DHCP klient

      • DHCP aegumine

      • YP-serverite hankimine DHCP-lt (vaikimisi märgitud): sellega määratakse NIS-server

      • NTPD-serverite hankimine DHCP-lt (kella sünkroonimiseks)

      • DHCP nõutav masinanimi. Kasutage seda ainult siis, kui DHCP-server nõuab, et klient määraks masinanime enne IP-aadressi saamist. Mõned DHCP-serverid sellist võimalust ei paku.

    3. Pärast tehtud muudatuste kinnitamist järgnevad kõigile ühenduste seadistamistele ühised sammud, millest kõneleb peatükk “Seadistamise lõpetamine”

  5. Käsitsi seadistamine

    1. Kaabel/IP seadistused: siin tuleb määrata, milliseid nimeservereid kasutada. Samuti saab siin määrata arvuti masinanime. Kui see määramata jätta, antakse vaikimisi arvutile masinanimi localhost.localdomain.

      Koduvõrgus on IP-aadress tavaliselt umbes kujul 192.168.x.x, võrgumask on 255.255.255.0 ning lüüsi ja nimeserverid saab teada teenusepakkuja koduleheküljelt.

      Muude valikute all saab määrata otsingudomeeni. Tavaliselt võiks selleks olla Teie kodudomeen, s.t. kui Teie arvuti nimi on "superraal" ja täielik domeeninimi "superraal.imemees.net", siis on otsingudomeen "imemees.net". Kui seda spetsiaalselt vaja ei ole, ei pruugi siin midagi määrata. Ka siin võib nentida, et kodune ADSL ei oska tõenäoliselt sellega midagi peale hakata.

    2. Edasistest sammudest kõneleb peatükk “Seadistamise lõpetamine”

Uus DSL-ühendus

  1. Kui tööriist tuvastab võrguliidesed, pakutakse need välja ning Teil tuleb nende seast valida see, mida soovite seadistama asuda.

  2. Ilmub riikide kaupa jaotatuna teenusepakkujate loend. Valige oma teenusepakkuja. Kui seda pole, valige Puudub nimekirjast ja sisestage teenusepakkuja antud andmed.

  3. Valige üks pakutavatest protokollidest:

    • Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)

    • TCP/IP käsitsiseadistamine

    • PPP over ADSL (PPPoA)

    • PPP over Ethernet (PPPoE)

    • Point to Point Tunneling Protocol (PPTP)

  4. Ligipääsu seadistamine

    • Konto kasutajatunnus (kasutajanimi)

    • Konto parool

    • (muude valikute all) Virtual Path ID (VPI)

    • (muude valikute all) Virtual Circuit ID (VCI)

  5. Edasistest sammudest kõneleb peatükk “Seadistamise lõpetamine”

Uus ISDN-ühendus

  1. Tööriist pärib, millist seadet seadistama asuda:

    • Käsitsivalik (sisemine ISDN-kaart)

    • Väline ISDN-modem

  2. Seejärel ilmub riistvara loend, mis on korraldatud kategooriate ja tootjate järgi. Valige oma kaart.

  3. Valige üks pakutavatest protokollidest:

    • Protokoll ülejäänud maailma tarbeks, välja arvatud Euroopa (DHCP)

    • Euroopa protokoll (EDSS1)

  4. Ilmub riikide kaupa jaotatuna teenusepakkujate loend. Valige oma teenusepakkuja. Kui seda pole, valige "Puudub nimekirjast" ja sisestage teenusepakkuja antud andmed. Seejärel küsitakse ühenduse parameetreid:

    • Ühenduse nimi

    • Telefoninumber

    • Kasutajatunnus

    • Konto parool

    • Autentimisviis

  5. Siis tuleb valida, kas IP-aadress saadakse automaatselt või määratakse käsitsi. Viimasel juhul tuleb sisestada IP-aadress ja alamvõrgu mask.

  6. Edasi tuleb valida, kuidas saadakse nimeserverite aadress: automaatselt või käsitsi. Viimasel juhul tuleb kindlaks määrata:

    • Domeeninimi

    • Esimene ja teine nimeserver

    • Samuti saab valida, kas masinanimi määratakse IP põhjal. See tuleks märkida ainult juhul, kui olete kindel, et Teie teenusepakkuja seda tunnistab.

  7. Seejärel tuleb valida, kuidas hangitakse lüüsiaadress: automaatselt või käsitsi. Viimasel juhul tuleb kirjutada IP-aadress.

  8. Edasistest sammudest kõneleb peatükk “Seadistamise lõpetamine”

Uus juhtmeta ühendus (WiFi)

  1. Esimeses aknas näeb saadaolevaid liideseid ja Windowsi draiveri kirjet (ndiswrapper). Valige liides, mida soovite seadistada. Kasutage ndiswrapperit ainult siis, kui ükski teine seadistamisviis ei toimi.

  2. Edasi saab valida tugijaamade vahel, mida kaart on tuvastanud.

  3. WiFi-kaartidel on ka spetsiifilisi parameetreid:

    • Töörežiim:

      Määratud

      Olemasoleva tugijaama kasutamiseks (kõige levinum variant).

      Ad hoc

      Otseühenduseks arvutite vahel.

    • Võrgu nimi (ESSID)

    • Krüptorežiim: see sõltub tugijaama seadistusest.

      WPA/WPA2

      See on eelistatud režiim, kui riistvara seda vähegi toetab.

      WEP

      Osa vanemat riistvara suudab ainult sellega hakkama saada.

    • Krüptovõti

      Üldiselt annab selle tugijaamana toimiv riistvara.

  4. Siin saab valida automaatse ja käsitsi määratud IP-aadressi vahel.

  5. Automaatne IP

    1. IP seadistused: siin tuleb valida, kas nimeserverid annab DHCP-server või on need käsitsi määratud. Viimasel juhul tuleb kirjutada nimeserverite IP-aadress. Kui masinanime mitte määrata, kasutatakse vaikimisi masinanimena localhost.localdomain. Masinanime võib anda ka DHCP-server, kui märkida valik Masinanimi omistatakse DHCP-serverist.

    2. Muude valikute nupule klõpsates saab määrata järgmisi asju:

      • Otsingudomeen (pole kasutatav, sest selle annab DHCP-server)

      • DHCP klient

      • DHCP aegumine

      • YP-serverite hankimine DHCP-lt (vaikimisi märgitud): sellega määratakse NIS-server

      • NTPD-serverite hankimine DHCP-lt (kella sünkroonimiseks)

      • DHCP nõutav masinanimi. Kasutage seda ainult siis, kui DHCP-server nõuab, et klient määraks masinanime enne IP-aadressi saamist. Mõned DHCP-serverid sellist võimalust ei paku.

    3. Pärast tehtud muudatuste kinnitamist järgnevad kõigile ühenduste seadistamistele ühised sammud, millest kõneleb peatükk “Seadistamise lõpetamine”

  6. Käsitsi seadistamine

    1. IP seadistused: siin tuleb määrata, milliseid nimeservereid kasutada. Samuti saab siin määrata arvuti masinanime. Kui see määramata jätta, antakse vaikimisi arvutile masinanimi localhost.localdomain.

      Koduvõrgus on IP-aadress alati umbes kujul 192.168.x.x, võrgumask on 255.255.255.0 ning lüüsi ja nimeserverid saab teada teenusepakkuja koduleheküljelt.

      Muude valikute all saab määrata otsingudomeeni. See peab olema Teie masinanimi ilma esimesele punktile eelneva osata.

    2. Edasistest sammudest kõneleb peatükk “Seadistamise lõpetamine”

Uus GPRS/Edge/3G ühendus

  1. Kui tööriist tuvastab juhtmeta side liideseid, siis saab siin valida, millist seadistama asuda.

  2. Teie käest küsitakse PIN-koodi. Kui see pole vajalik, jätke see andmata.

  3. Nõustaja uurib võrke. Kui midagi ei leita, valige Puudub nimekirjast.

  4. Ilmub riikide kaupa jaotatuna teenusepakkujate loend. Valige oma teenusepakkuja. Kui seda pole, valige Puudub nimekirjast ja sisestage teenusepakkuja antud andmed.

  5. Seadistage ligipääs

    • Tugijaama nimi

    • Konto kasutajatunnus (kasutajanimi)

    • Konto parool

  6. Edasistest sammudest kõneleb peatükk “Seadistamise lõpetamine”

Uus Bluetoothi sissehelistamisühendus

See osa on seni veel kirjutamata. Kui arvate, et võiksite selle kohta vajaliku abiteksti kirja panna, võtke palun ühendust dokumentatsioonimeeskonnaga. Oleme Teile juba ette tänulikud.

Uus analoogtelefonimodemi ühendus (POTS)

  1. Tööriist pärib, millist seadet seadistama asuda:

    • Käsitsivalik

    • Tuvastatud riistvara, kui seda leidub.

  2. Ilmub portide loend. Valige oma port.

  3. Kui see pole veel paigaldatud, tehakse ettepanek paigaldada tarkvarapakett kppp-provider.

  4. Ilmub riikide kaupa jagatud teenusepakkujate loend. Valige oma teenusepakkuja. Kui seda loendis pole, valige "Puudub nimekirjast" ja sisestage teenusepakkujalt saadud andmed. Seejärel palutakse määrata sissehelistamise valikud:

    • Ühenduse nimi

    • Telefoninumber

    • Kasutajakonto

    • Parool

    • Autentimine, kus saab valida:

      • PAP/CHAP

      • Skriptipõhine

      • PAP

      • Terminalipõhine

      • CHAP

  5. Edasistest sammudest kõneleb peatükk “Seadistamise lõpetamine”

Seadistamise lõpetamine

Siin saab lubada või keelata järgmisi asju:

  • Kasutajatel lubatakse ühendust hallata

  • Ühendus käivitatakse arvuti käivitamisel

  • Võrguliikluse arvestuse lubamine

  • Liidest juhitakse NetworkManageriga

  • Juhtmeta ühenduse korral on aknas ka märkekast Tugijaama vahetumise lubamine, mis annab võimaluse automaatselt vahetada tugijaamu vastavalt signaali tugevusele.

Muude valikute all saab määrata järgmisi asju:

  • Meetrika (vaikimisi 10)

  • MTU

  • Võrgu kohene valmidus (hotplugging)

  • IPv6->IPv4 tunneli lubamine

Kõige viimasel sammul saab määrata, kas ühendus käivitatakse viivitamata või mitte.


[15] Tööriista saab käsurealt käivitada, kui anda administraatori õigustes käsk drakconnect.

Eelmine Üles Järgmine
 Koju 
loading table of contents...